Sel sügisel kogunesid Rail Baltica ärivõrgustiku liikmed RB-hooaja avamiseks Muuga sadamas ja kuulasid ettekandeid käimasolevatest arengutest seoses Rail Baltica projekti jõudmisega süvasadama piirkonda. „Oli taaskord tore tõdeda, et ettevõtjate huvi Rail Baltica vastu on kasvamas, sest projekti ehitusjärk on alanud ning tulevased suured muudatused hakkavad transpordi- ja logistikasektorit reaalselt mõjutama,“ ütles Rail Baltica Business Network Estonia juhatuse liige ja TRINITI advokaadibüroo partner Tõnis Tamme.
Muuga sadama arengud ja plaanid
2021. ja järgnevate aastate arenduste ja arenguvõimalustena tõi AS-i Tallinna Sadam kommertsjuht Margus Vihman välja reisijate äri taastamise, juulis avatud kruiisiterminali koos avaliku katusepromenaadiga ja augustis avatud Admiralisilla jalakäijatele ning kergliiklusele. „2022. aasta jooksul valmib ka D-terminali väljak ja alustame uue A-terminali planeerimist,“ lisas Vihman.
Kinnisvaraliste ärisuundadena võetakse jõuliselt ette Vanasadama arendamine, mille eesmärgiks on tuua n-ö linn sadamasse. Vihmani sõnul arendatakse jätkuvalt ka Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse tööstusparke, kus transpordi- ja logistikaettevõtetel on võimalik tulevikuprojekte teostada.
Rail Baltica kaubajaamaga tekivad laadimisvõimalused mere-, maantee- ja eri raudteelaiuste vahel. „See annab võimaluse transportida 4-5 mln tonni kaupa aastas,“ ütleb Vihman. Kaubajaama projekteerimine peaks lõppema järgmisel aastal ja ehitus ise valmib aastaks 2026.
Muutused Muuga piirkonna raudteeühendustes
Rail Baltic Estonia OÜ tehniline juht Anvar Salomets rääkis muudatustest Muuga piirkonna raudteeühendustes. „Juba ehitamise etapis tekib vahetu kasutegur operaatoritele. Pealisehituse materjalide veo ja ladustamise tarnepunktiks saab olema Muuga sadam, kuhu tuuakse meritsi nii rööpad kui ka ballastikillustik,“ ütleb Salomets.
Muuga raudteesõlm ning -jaamad korraldatakse seoses Euroopa rööpmelaiuse (1435 mm) saabumisega põhjalikult ümber. Raudteejaama projekteerimine algab juba 2022. aasta esimeses kvartalis ja põhiprojekt saab valmis 2023. aasta jaanuaris. Salometsa sõnul lõppeb raudteesõlme ehitus 2026. aastal.
Eraldi projektina tegeletakse Muugal Rail Baltica rajamise raames ka ülegabariidiliste veostega, raskeveoste ja tehniliselt keerukate veostega.
Kaubavedude olevik ja tulevik
Tegevjuht Riia Sillavee Hamburger Hafen und Logistik AG-st (HHLA) tegi ettekande Muuga konteinerterminaalist ja põhja-lõunasuunaliste kaubavedude oleviku ja tuleviku kohta. Sillavee sõnul on Muuga terminali oluliseks eeliseks tema asukoht. „Sealne kaiäärne süvis võimaldab teenindada kõiki kaubalaevu, mis tulevad läbi Taani mereväravate.“
Kaubaveo tuleviku osas ütles Sillavee, et ka sellest valdkonnast ei lähe jätkusuutlikkuse ja keskkonna teemad mööda. Suure eesmärgina on pandud paika, et aastaks 2040 on HHLA kliimaneutraalne. „Selle saavutamiseks vähendame kaubaautode edasi-tagasi liigutamist, vahetame kogu valgustuse LED-tulede vastu ja teeme suuremaid investeeringuid paremasse tehnoloogiasse,“ tõi Sillavee paar näidet.
Nendele tegevustele lisaks plaanib ettevõte paigaldada laohoonete katustele päikesepaneelid ja terminalis minnakse täielikult üle taastuvale energiale. „Uurime samuti erinevaid võimalusi, kuidas vesinikku oma energiatarbimises kasutada,“ ütles Sillavee.
Selle kõige kõrval on ka veel üks oluline probleem, milleks on praegune kaubalogistika teekond, mis ei ole jätkusuutlik. „Ühes kuus sõidab edasi-tagasi läbi Baltikumi Soome umbes 36 000 kaubaautot. Kui need haagised saaks põhja-lõunasuunaliselt vedada läbi Baltikumi ja Kesk-Euroopa intermodaalselt , ehk mitme veoauto jagu lasti saaks vedada raudteel ühe haagise või konteinerina, muutuks kaubavedu oluliselt kompaktsemaks ja kliimaneutraalsemaks. Ühtlasi võimaldaks see ka senisest rohkem kaupa vedada kulutades selleks oluliselt vähem energiat,“ selgitas Sillavee.
