Värske uuringu kohaselt hakkab Rail Baltica pakkuma kiiret rongiühendust Balti riikide pealinnade vahel iga kahe tunni tagant – 2026. aastal hakkab iga päev Tallinnast sõitma neli rongi Vilniusesse ja neli rongi Varssavisse. Esimese 10 tegevusaasta jooksul on plaanitud suurendada mõlema liini väljumisi 50% võrra. Trassil saavutavad rongid tippkiiruse 200 km/h, mis võimaldab sõita Tallinnast Vilniusse 3 tunni ja 38 minutiga.
Tallinnast Pärnusse vahepeatusega Raplas sõidavad Rail Baltica kiirrongid 40 minutiga, Riia kesklinna 1:42, Riia lennujaama 1:52, Panevėžysisse 2:39, Kaunasse 3:18, Vilniusesse 3:38 ja Varssavisse 6:47. Lisaks hakkavad Tallinna ja Berliini vahel ning Vilniuse ja Berliini vahel sõitma ööliinid, mis pakuvad reisijatele stabiilset otseühendust Lääne-Euroopaga.
„Kaubavedude marsruudiks on planeeritud Muuga-Pärnu-Salaspils-Panevėžys-Palemonas-Varssavi. Kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 km/h ning esialgsete plaanide kohaselt liigub 2026. aastal RB trassil iga päev 12 kaubarongi. Rail Baltica raames rajatakse kaubaveo hõlbustamiseks kolm suuremamõõdulist multimodaalset kaubaterminali – Eestis Muugale, Lätis Salaspilsi ning Leedus Palemonasesse,“ tutvustas ärivõrgustiku liikmetele uuringut Rail Baltica ühisettevõtte RB Rail AS Eesti ja Soome koordinaator Aivar Jaeski.
Viimasel Rail Baltica ärivõrgustiku kohtumisel Tallinnas oli ettevõtjatel võimalus esmakordselt vahetada mõtteid ka ühisettevõtte uue juhi Timo Riihimäkiga, kes tervitas erasektori elavat huvi projekti vastu.
“Möödunud aasta lõpuks saime valmis Euroopa Komisjoni hanke tööd, mis puudutasid ärivõrgustike arendamist RB trassile jäävas viies riigis, ning samuti Rail Baltica äriväljundite uuringu. Sellel aastal jätkame ärivõrgustiku regulaarsete kohtumiste ja tegevusega, sest Rail Baltica projekt on jõudmas elluviimise faasi, mis tähendab ka üha suuremat praktilist huvi erasektori poolt,” kommenteeris ärivõrgustiku juhatuse liige, advokaadibüroo TRINITI partner Tõnis Tamme.
Mittetulundusühing Rail Baltica Business Network Estonia loodi 2014 aastal, et anda ettevõtjatele parem võimalus kaasa rääkida uue Rail Baltica raudteega seonduvates küsimustes ning varakult kaasata äriringkondi Rail Baltica arendamisse ja seotud ärivõimaluste kaardistamisse. Hetkel kuulub ärivõrgustikku 24 ettevõtet ja üks toetajaliige.
