Rail Baltica Business Network Estonia korraldas 2021. aasta jõulukuul oma liikmetele ja külalistele lõunaseminari, millest võttis osa ka Euroopa Komisjoni Transpordidirektoraadi (DG-MOVE) peadirektor Henrik Hololei. Ühise laua taga istusid ettevõtjad, raudteeorganisatsioonid ja sidusrühmade esindajad, et teha kokkuvõte mööduva aasta tähtsamatest arengutest Rail Baltica projektis.
Hololei sõnul näeme algaval aastal enam reaalset ehitustegevust. “Heameel on tõdeda, et Eesti äriringkonnad on seoses Rail Balticaga endiselt väga aktiivsed. Uuel aastal peaksime nägema oluliselt enam reaalset ehitustegevust ja loodan, et projekt materialiseerub võrreldes senisega kordades rohkem,“ lisas Hololei, kelle sõnul pole Rail Baltical enam õigupoolest aega oodata, sest konkurents ressursside üle on Euroopas tihenemas.
Kolm potentsiaalselt arenguperspektiivi maailma majanduskeskkonnale
Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi professor Erik Terk andis ülevaate värskest uuringust Rail Baltica potentsiaalist kauglogistiliste kaubavedude osas erinevates geopoliitilistes arenguststenaariumites. Tema sõnul on RB-vaates olulised esialgu kaks siduskoridori – läänesuunaline ja Aadria mere suunaline, ning aja jooksul võib neile lisanduda Põhja-Jäämere transpordikoridor Kirkenesi sadama kaudu, mis on nii siduskoridor kui ka konkureeriv kaubatee.
Terk tutvustas ka kolme võimalikku varianti, milline võiks olla tulevikus maailmamajanduse jaoks oluline maailmakeskkond:
a) Geopoliitiline konkurents – kooslus majanduslikust ja poliitilisest võitlusest;
b) Geoökonoomiline konkurents – suurte majandusvõimude võitlus;
c) Nii nimetatud liidrita maailm – kaubandussuhetes suurriikide võimumänge vähe, aga kokkulepitud reeglites võib esineda häireid.
Keskse teljena on prognoositav konkurents USA ja Hiina vahel, millesse Euroopa Liit (EL) on teatud ulatuses kaasa tõmmatud, aga mitte täielikult.
Raudteevedudele mõjub selline geopoliitiline reaalsus Terki sõnul nii, et teatud riikidega kaubandust, kas piiratakse või suurendatakse, erinevaid olemasolevaid transpordikoridore kasutatakse rohkem või vähem ja võimalusel tehakse jõupingutusi mõnede uute transpordikoridoride evitamiseks. Osad nimetatud prognoosidest mõjutaksid Rail Baltica äripotentsiaali rohkem, teised vähem, kuid ükski neist ei sea küsimuse alla RB olulisust ja vajalikkust Balti riikide ja Soome majandusruumide ühendamisel süda-Euroopaga täiendava keskkonnasõbraliku transpordikoridori kaudu.
Mittetulundusühing Rail Baltica Business Network Estonia loodi 2015. aastal, et anda ettevõtjatele parem võimalus kaasa rääkida uue Rail Baltica raudteega seonduvates küsimustes ning varakult kaasata äriringkondi Rail Baltica arendamisse ja seotud ärivõimaluste kaardistamisse. Hetkel kuulub ärivõrgustikku kokku 29 äriühingut ja organisatsiooni, kellest 2 on toetajaliikmed.
