Kesksuviselt palaval juulikuu pärastlõunal kogunesid Rail Baltica ärivõrgustiku liikmed Radissoni jahedas seminariruumis, et võtta kokku eelnev tegevusaasta ning arutleda Rail Baltica projekti lähiaastate arenguperspektiivide üle.
Kohaletulnuid tervitas sõnavõtuga taristuminister Kuldar Leis, kelle sõnul püsib raudteeprojekti Eestit läbiv lõik seni veel 2030. aastal valmimise tähtajas – kuni Läti valitsuse ametliku seisukohani nende prognoositava lõpptärmini kohta, ei muutu ka Eesti-poolne seisukoht ning jätkatakse senise graafiku alusel. Ministri kinnitusel tuntakse Rail Baltica arengute vastu suurt huvi ka Poolas ning Euroopa Komisjon on samuti väga huvitatud projekti tagasi rööbastele saamisest. Eesti ehitustöödeks on 2026. aasta eelarves rahaline kate olemas, 2027. aasta maht selgub peale Läti otsuse avaldamist.
Tallinna Sadama äriarenduse projektijuht Stig Rogenbaum andis ülevaate raudteeklastri loomise algatusest. Raudteeklastri eesmärk on koondada organisatsioone ning ettevõtteid, kelle ühishuviks on kogu raudtee väärtusahela arendamine – alates ehitustegevusest, materjalidest, tehnoloogilistest komponentidest kuni testimise ja arenduseni.
Magustoiduna serveeriti RBBNi külalistele paneeldiskussiooni, milles osalesid taristuminister Kuldar Leis, Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ning Läti poliitikavaatleja Veiko Spolitis. Arutelu teemal “Kuis saame läbi Lätita” modereeris Rail Baltic Business Networki juhatuse liige Meelis Niinepuu. Chatham House reeglite kohaselt jääb paneeldiskussiooni täpsem sisu seminariruumi seinte vahele, kuid osalejate kinnitusel ei jää sajandi raudteeprojekt mitte mingil juhul toppama, sest arvestatud on plaanidega Ast kuni Cni.
Kohustusliku aastakoosoleku osana tegi RBBNi juhatuse liige Tõnis Tamme kokkuvõtte võrgustiku eelmise tegevusaasta tähtsündmustest ning tutvustas majandusaruannet. Ühtlasi pikendas üldkoosolek ka seniste juhatuse liikmete volitusi – Rail Baltic Business Networki juhatuse liikmetena jätkavad Tõnis Tamme, Meelis Niinepuu ja Ott Lumi.
