Augusti keskpaigas korraldas Kohila vallavalitsus kohaliku kohvikutepäeva raames aruteluringi Rail Baltica teemadel. Kohila asub otse Rail Baltica põhitrassil ning suurprojektist on palju võita nii kogukonnal kui ka ettevõtjatel.
Arutelus osalesid kohalike ettevõtjate ja omavalitsuse esindajate kõrval ka Harri Aro Rail Baltic Estoniast ning Tõnis Tamme Rail Baltica Business Networkist. Viimane tõdes, et teda üllatas kohalike positiivne suhtumine projekti: „Kui mujal kiputakse rääkima NIMBYst (not in my backyard), siis Kohilas on pigem tunda FOMO’t – hirmu, et äkki ei jõua kõik võimalused ja hüved meie kogukonnani.“
Ettevõtjate vaade
-
Salutaguse pärmitehas näeb realistliku vajadusena umbes 250 vagunitäit kaupa aastas, mis asendaks praegust 10–15 kaubaautot nädalas. Tehas tarbib ligi 15 000 tonni toorainet aastas, peamiselt Leedust, ja vaid 1% lõpptoodangust jääb Eestisse – ülejäänu liigub ekspordiks.
-
Ecobox, kes toodab pakendeid, on samuti valmis suunama oma 10 kaubaveokoormat nädalas raudteele. Ettevõtte jaoks on oluline, et laadimisjaamade lahendused arvestaksid ka väiksemate tegijate huvidega – ainult konteineripõhised lahendused poleks piisavad.
Arenguvõimalused
Arutelus toodi välja, et Järvakandi võiks olla üks potentsiaalne kaubajaama asukoht, kuid variandina nähakse ka Raplat. Mahasõidu rajamine Kohilasse looks täiendavaid arenguvõimalusi. Kuna Kohila on riigi vaates eelisarendatav tööstuspiirkond, tasuks vallal ja ettevõtjatel jõud ühendada ning teha juba praegu maa eelbroneeringuid tulevaste arenduste jaoks.
Kuigi Rail Baltica ehituse peamine eesmärk on täna põhitrassi valmimine, on hiljem võimalik lisada peatusi ja haruteid vastavalt ärivajadustele. Äripotentsiaali jätkub ning sellega tasub hakata juba täna sihikindlalt tegelema.
