Illar Kaasik
Prudentia juhtivpartner, Rail Baltica ärivõrgustiku liige
16. mai 2025 läheb Eesti taristuehituse ajalukku kui päev, mil allkirjastati meie riigi senise ajaloo suurimad ehituslepingud. Rail Baltica põhitrassi kahe võtmelõigu rajamine toob meie ehitussektorisse lähiaastateks töörohke perioodi, Eesti turul harvaesineva mastaabiga ligi miljard eurot. See hetk tähistab mitte ainult suurima raudteeprojekti algust, vaid ka Eesti taristuehituse sektori järgmise kümnendi määratlemist.
Võtmeküsimus on – mis saab pärast 2030. aastat, kui Rail Baltica valmib ja tellimuste mahud prognoositavalt drastiliselt langevad? Vastus sellele küsimusele kujundab terve sektori tuleviku. Kui 2030. aastaks Rail Baltica lõigud valmis saavad, võib sektoris ette tulla mahuline kukkumine, millele paljud ettevõtted ei pruugi koheselt reageerida.
Konsolideerumine on möödapääsmatu
Eesti taristuehituse sektor seisab pikemas perspektiivis silmitsi vältimatuga – konsolideerumisega, mis võib toimuda mitmel tasandil. Esiteks, nõrgemad ettevõtted otsivad tugevamat partnerit, et vältida pankrotti ja säilitada kompetentsi. Teiseks, tugevamad tegijad kasutavad võimalust osta langusperioodil konkurente madalama hinnaga. Kolmandaks, ühinemine võimaldab kulude optimeerimist ja sünergia saavutamist.
Sektoris on juba näha liikumisi, mis viitavad turudünaamika muutustele. Ühed otsivad tugevaid partnereid ellujäämiseks, teised ostavad soodsalt konkurente turuosa suurendamiseks. Näiteks TREV-2 müük kohalikele investoritele või Verston Ehituse ambitsioon laieneda Poola ja Rumeenia turule näitavad, et strateegiad on erinevad, kuid liikumine on intensiivne.
Konsolideerumine ei ole iseenesest halb. See võib luua tugevamaid ja efektiivsemaid ettevõtteid, kes on valmis ka majanduslikult ebastabiilsetel aegadel ellu jääma. Samas on see väiketegijatele karm reaalsus – turult lahkumine või suurematele alla neelatud saamine on tihti ainus tee.
Uued võimalused avanevad
Rail Baltica valmimine ei tähenda taristuehituse sektorile sugugi langust. Vastupidi – avaneb mitmeid uusi võimalusi.
Rohepööre ja elektrifitseerimine soosivad raudteevõrgu edasist arendamist. Euroopa Liit on seadnud ambitsioonikad kliimaeesmärgid, mis eeldavad märkimisväärset investeeringut jätkusuutlikku transporti.
NATO ja EL-i tasandil arutatakse uusi rahastuskavu aastateks 2028–2034, mil ühenduvus ja sõjaline mobiilsus on prioriteedid. Geopoliitilise olukorra tõttu võivad taristuinvesteeringud hoopis suureneda, mitte väheneda.
Kompetentsi eksport kui võimalus
Rail Baltica projekt loob Eestisse unikaalse ja kaasaegse raudteetaristu kompetentsi ning just sellest võib saada meie suur konkurentsieelis rahvusvahelisel turul. Juba praegu räägitakse sellest, et Eesti meeskond võiks aidata sarnaseid projekte juhtida Lätis ja mujal.
Samas, kompetentsi eksport ei tähenda ainult välisturgudele laienemist. See tähendab ka kõrgema lisandväärtusega teenuste pakkumist – projektijuhtimist, spetsialiseeritud konsultatsioone ja tehnoloogia edasiandmist. Need valdkonnad on palju vähem tsüklilised kui tavaline ehitustegevus.
PPP-mudelid ootavad oma aega
Eestis on seni avaliku ja erasektori partnerlust ehk PPP-mudelit alahinnatud. Kuigi riik on seni eelistanud otsefinantseerimist, näitab Läti Riia ringtee näide, et ka PPP-mudel võib olla edukas.
PPP-mudeli peamine väärtus ei ole ainult rahalises ressursis, vaid projektide kiirendatud elluviimises ja riskide paremast jaotumises. Selle mudeli sotsiaalmajanduslikku mõju ei tohiks alahinnata – kiire taristu väljaehitamine loob ühiskonnale märkimisväärselt suurema väärtuse kui aastaid kestev traditsiooniline rahastamine.
Kokkuvõtteks
Rail Baltica on Eesti taristuehituse hiigelprojekt, mis annab sektorile kompetentsi ja kogemuse, mida saame kasutada järgmiste kümnendite vältel. Samas ei ole Rail Baltica lihtsalt suur ehitusprojekt – see on Eesti taristuehituse sektori transformatsioon.
Kes jääb ootama, kuni riik uued tellimused lauale paneb, võib maha jääda. Võidavad need, kes tegutsevad juba täna – otsivad uusi turge, investeerivad kompetentsi eksporti ja võtavad kasutusele paindlikumad rahastusmudelid. Sektor seisab küll väljakutsete ees, kuid need, kes suudavad mõelda pikemas perspektiivis ja kohaneda uute võimalustega, leiavad oma koha ka Rail Baltica järgses maastikus.
Prudentia on Eestis ja Lätis tegutsev finantsnõustamisettevõte, mis on nõustanud arvukalt ettevõtete ostu- ja müügitehinguid, sealhulgas AS ESRO müüki AS Gren Eestile, Riia vabasadamas asuva KS Terminali müüki tootmiskontsernile Kronospan, AS TMB müüki Consolisele ja Dunker Grupi AS 50% osaluse müüki Hawesko Holding SE-le.
