Kaunase Tehnikaülikoolis kohtusid 12.septembril ligikaudu 20 ettevõtjat ja sidusrühmade esindajat, kes on huvitatud Rail Baltica majanduspotentsiaalist ning arutasid, kuidas Rail Baltica võiks kasu tuua Balti riikide, Poola ja Soome kodanikele ning ettevõtetele.
Seminari tipphetk oli Euroopa Parlamendi liikme Catherine Traumanni ettekanne sellest, kuidas Rail Baltica muudab transpordi maastikku. Olles Põhjamere- ja Balti koridori võrgustiku Euroopa koordinaator on Traumannil selles valdkonnas väga palju teadmisi ning andis suurepärase ülevaate Euroopa transpordipoliitika hiljutisest arengust ja Rail Baltica kasust Läänemere piirkonna potentsiaalsele majanduslikule kasule.
Traumann rõhutas, et Rail Baltica on viimane puudu olev piirideülene lüli Tallinnast Varssavisse ning geostrateegiline võimalus ühendada Läänemere regiooni idaosa Lääne-Euroopaga ja tõeliselt integreerida Balti riigid Euroopa Liiduga. Rail Baltica ühendab pealinnad, majanduskekused, sadamad ja teised transpordikeskused.
Traumanni hinnangul on prognoositud, et täna maanteedel toimuvast kaubaveost ligi 30%-40% nihkub raudteele ning kasvuhoonegaaside ja õhusaaste vähendamise tõttu hoitakse kokku 2055. aastaks Balti riikides üle 6 miljardi euro. Rail Baltica on Baltimaade suurim raudteeinfrastruktuuriprojekt viimase 100 aasta jooksul ning see tekitab 13 000 otsest ja 24 000 kaudset töökohta.
RB Raili AS äritegevuse arendaja Kaspars Briškens andis ettekande ettevõtjate kaasamisest Rail Baltica edendamiseks ja kommertsialiseerimiseks. Briškensi sõnul toimib Rail Baltica võimsa kiirendina jätkusuutliku majandusarengu edendamiseks ning Rail Baltica prognoositav kasu on vähemalt 18,2 miljardit euro.
